Kaerasori

Kaerasori (Gryllotalpa gryllotalpa) kuulub sorilaste sugukonda. Nad elavad maa sees, kaevandades pikki ja üsna sügavaid käike. Tõlkes tähendab Gryllotalpa kilk-mutti ja tõesti sarnaneb ta mõneti mutile. Maa-alune eluviisiks on nad hästi kohanenud. Seepärast on tal nagu mutilgi esijalad lühikesed ning väljapoole pööratud (kaevejalad). Oma lähedastest liikidest erineb ta tagajalgade ehituselt: seal on 4-5 kida. Keha pikkus kuni 5 cm. Erinevalt teistest ritsiklastest kaerasoril muneti puudub, aga tundlad on üsna lühikesed. Tema pruunikas keha on kaetud tihedate kuldsete karvadega. Toituvad nad peenikestest juurtest ja putukatest, keda nad maa-all kohtavad.
Päeval istuvad nad oma urus, aga öösel lähevad toituma ja lendama – nad lendavad üsna hästi, otsima uusi sobivaid asustusalasid. Käigud ulatuvad suvel 10-20 cm sügavusele, talveks aga lähevad nad kuni 1m sügavusele.
Isased siristavad öösiti oma urgudes. Seejuures on urg ehitatud niimoodi, et väljapääsu suunas see laieneb . Isane kaerasori laulab uru sügavuses, aga selle kõla kostub kaugele. Hääl vastab tema mõõtmetele: siristab ta valjemini kui ritsikas (ritsikas teeb helisid 0,06 mW, kaerasori aga 1,2 mW). Tänu urule tekib resonants ja sori häälitsus on võimas: inimene kuuleb seda 600 m kaugusele. Siristamine pole kerge töö: helide tegemiseks vajab ta hapnikku 10 korda rohkem kui rahulikus olekus. Emased siristavad ka. Seejuures siristavad mõlemad , nii isased kui emased, ka päeval, kuid tunduvalt vaiksemalt kui öösel. Elades maa all, on kaerasorid „välja töötanud“ omavahelise suhtlemise meetodid. Neil on „erilised signaalid“, mida nad vahetavad maa-all kohtudes ja tutvudes ( on teada, et paljud röövputukad orienteeruvad nende laulu järgi). Herilased otsivad nii heinaritsikaid, sisalikud tirtse. Kaerasorisid jahivad nende helide järgi parasiitkärbsed.
Niimoodi jahib sorisid (Scapsipedus acletus) hääle järgi kahetiivaliste seltsist pärit kärbselised (Euphasiopterix ochacea).
Peale paaritumist läheb emane oma varem valmistehtud urgu. See on suur ümmargune umbes 10 cm sügavusel asuv kamber. Sinna paneb ta umbes 600 muna, millest arenevad noored sorid. Kuna muneti puudub, siis mune nad maa sisse ei pane.
Uute kaerasoride areng kestab kaua, mõnikord isegi üle kahe aasta. Peaaegu kõigil sihktiivalistel on noored juba esimestest elutundidest peale munadest koorumist võimelised oma elu elama, nad on väga liikuvad, hästi arenenud silmadega. Erand on vaid kaerasori. Noored kaerasorid on väheliikuvad, nad on kahvatukollast värvi, esimeses arengujärgus elavad pugus leiduva rebu arvelt. Kestuvad 8-9 korda, enne kui saavad suguküpseks. Võrreldes teiste sihktiivalistega nt ritsikatega, võib öelda, et kaerasorid sünnivad „mitteväljakantuna“, nende vanus munast väljatulekul vastab umbes sellisele arengule, mis teistel sihktiivalistel toimub veel muna sees (embrüonaalne). Seda nähtust kutsutakse „desembrüoniseerimiseks“ ja tal on suur tähtsus putukate evolutsioonis (ja ka tervikuna loomariigi arengus). Tänu desembrüonaalsele arengule (vastupidine protsess – embrüonaalne areng) evolutsioonilises arengus on võimalik (vajadusel) „ tõmmata“ munast terve rida mingeid tähtsaid tunnuseid ja vas tupidi, embrüoniseerimisega on võimalik soovi korral algstaadiumisse tagasi viia mõni tunnus, mis valmikuna oli olemas. 

Eduard Bornhöhe "Tasuja"

1.Kirjuta nime järel selgitus, kes tegelane on:

Vahur – Metsa Jaanuse vanaisa

Tambet – Metsa Jaanuse isa

Metsa Jaanus– Tasuja

Oodo – kuninga poeg ja hiljem kuningas

Emmi – Oodo õde

Rüütel Kuuno – Oodole alluv sõdalane

Prohveti Pärt – Metsa sees elav vana tark

Maanus – Orja poeg

2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Mida ta ütles oma surivoodil?

 Vahur sai vabaduse siis, kui ta päästis kloostrijuhataja karu käest.  Surivoodil ütles ta, et ärge andke ennast sakslaste võimu alla. ja ära anna vabadust käest.

3.Kirjelda Tambeti ja vana mõisahärra suhteid!

Nad olid omavahel viisakad ja  jagasid maad.

4.Iseloomusta Oodot, kuidas Oodo iseloom mõjutas sündmuste käiku?

Oodo oli ulakas ja ülbe kuningapoeg. Oodo hakkas Jaanusega viha pidama, kui ta oli Jaanuse hobuse seljast maha kukkunud ja süüdistas selles Jaanust.

5.Kuidas iseloomustad Jaanuse ja Emma suhteid?

Nad olid üksteisse armunud ja olid üksteise vastu väga viisakad. 

6.Mida said jutustusest teada talupoegade elu kohta pärisorjuse ajal?

Neid piitsutati ja neile ei antud süüa.

7.Jutusta sündmustest Metsa talus!

Metsa talus tahtis Jaanus Oodoga mõõgavõistlust pidada, kuid Oodo ei pidanud reeglitest kinni ja kutsus oma sõdalased appi.

8.Kuidas võis saada Jaanusest Tasuja?

Jaanuse hinges oli liiga suur viha Oodo peale ja tahtis oma isa eest kätte maksta.

9.Jutusta Lodijärve lossi vallutamisest.

Alguses üritasid Tasuja mehed pikkade redelitega müürist üles ronida, aga see ei õnnestunud. Siis läksid nad teisele katsele ja said lossi sisse. Siis läks Tasuja mõnede meestega lossi keldrisse ja Jaanus leidis sealt oma pool mädanenud isa. Siis ta läks üles ning tappis Oodo.

10.Kuidas jutustus lõppes? Miks ei võinud lool olla õnnelikku lõppu?

Tasuja ei saanud oma meestega vägedele Tallinna all vastu ning sai ka ise surma. Muidu ei oleks see olnud Eesti ajaloo lähedalegi mitte.